Augusti lõpus liitus GreenDice´i tiimiga Saara Merioja. Tegime temaga pikema intervjuu, et ka sinul oleks võimalik teada saada, kellega on tegemist ja millist rolli ta ettevõttes kandma hakkab.
Räägi lühidalt enda taustast – millega sa enne GreenDice’iga liitumist tegelesid?
Minu esimene ja kõige olulisem töö on olla tudeng. Õpin Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis jätkusuutlikku ettevõtlust ja ringmajandust.
Enne GreenDice’iga liitumist töötasin Swedbankis jätkusuutlikkuse juuniorspetsialistina. See kogemus andis mulle väga suure teadmistepagasi sellest, kuidas üks suurettevõte toimib, kuidas sünnivad otsused ning milline roll on kestlikkusel ettevõtte igapäevases tegevuses ja strateegias. Swedbank oli minu jaoks suurepärane hüppelaud edasiseks karjääriks ning olen selle kogemuse eest väga tänulik.
Nüüd on mul võimalus näha kestlikkuse maailma hoopis teisest küljest – väiksemas ja kiiremini liikuvas ettevõttes, kus ideest teostuseni jõudmine võib käia väga kiiresti.
Mis on sinu peamised ülesanded uuel positsioonil ja milliste teemadega igapäevaselt tegeled?
Minu peamine eesmärk on aidata viia digiharidust, uusi teadmisi ja võimalusi Eesti koolidesse.
Praegu on meil käimas teemakuude programm, mille raames keskenduvad meie partnerkoolid igal kuul ühele kindlale valdkonnale. Olgu selleks digipädevus, rahatarkus, ettevõtlikkus või mõni muu eluks vajalik oskus. Soovime tuua koolidesse teadmisi ja kogemusi, mis aitavad noortel päriselus paremini hakkama saada.
Lisaks vean digisaadikute programmi, mille idee on anda tehnoloogiahuvilistele noortele võimalus olla oma koolis justkui IT-tugi. Nii saavad noored arendada oma oskusi, võtta vastutust ja aidata ka kaasõpilasi ning õpetajaid.
Minu jaoks on eriti oluline, et noored ei oleks lihtsalt teadmiste vastuvõtjad, vaid saaksid ise midagi päriselt ära teha.
Mis kõnetab sind kõige enam GreenDice’i juures? Miks?
GreenDice’i ja ringmajanduse juures üldiselt meeldib mulle kõige rohkem see, et lahendused on terviklikud ja läbimõeldud.
Näiteks võib ettevõttes kasutusel olnud sülearvuti ühel hetkel organisatsiooni sisemiste reeglite või seadmete vahetamise tsükli tõttu oma väärtuse kaotada. Aga see ei tähenda, et arvuti oleks oma eluea lõpus. Tegelikult võib seesama seade teenida veel aastaid ning olla mõne Eesti noore jaoks hindamatu õppevahend.
Meile meeldib Eestis rääkida endast kui digiriigist. Ja õigusega, sest oleme paljudes valdkondades maailmas eeskujuks. Aga vahel unustame, et digiriigis elamine ei tähenda automaatselt võrdset ligipääsu digivõimalustele.
Väljaspool suuremaid keskusi elavatel noortel ei pruugi olla ligipääsu kvaliteetsetele seadmetele või võimalusi oma digipädevusi arendada. Minu arvates on see väga ebaõiglane. Noore tulevikuvõimalused ei tohiks sõltuda tema elukohast ega sellest, kui palju tema perel raha on.
GreenDice ühendab minu jaoks kaks väga olulist eesmärki: ressursside targema kasutamise ja haridusliku ebavõrdsuse vähendamise.
Kuidas ühtib GreenDice’i missioon sinu isiklike väärtustega?
Ma usun siiralt, et iga inimene väärib võimalust saada head haridust ja oma potentsiaali realiseerida. Just seda GreenDice noortele võimaldada püüabki.
Mäletan väga hästi oma esimest ülikooliaastat, kui mul oli õpinguteks arvutit vaja. Mul vedas tohutult, sest mul on väga kallis õde, kes kinkis mulle ülikooli alguse puhul sülearvuti. Aga ma tean, et kõigil noortel ei ole sellist tugivõrgustikku ega võimalust endale uut arvutit soetada.
Olen ka Tehnikaülikoolis näinud tudengeid, kes tulevad loengusse oma vana, undava sülearvutiga, mille käivitumine võtab pool igavikku. Sellistel hetkedel tahaksin neile öelda, et vaadake GreenDice’i seadmeid! Korralik arvuti ei pea maksma tervet varandust ja kindlasti ei peaks keegi tundma, et peab õpinguteks vajaliku sülearvuti ostmiseks õppelaenu võtma.
Minu jaoks ei ole tehnoloogia luksuskaup, vaid tänapäevase hariduse üks põhivahendeid.
Millised on sinu esimesed muljed GreenDice’i tiimist ja kultuurist?
GreenDice’is on väga tugev kogukonnatunne. Tegemist on inimestega, kes tõesti usuvad sellesse, mida nad teevad, ja tahavad suuri muutusi ellu viia.
Mulle meeldib väikese ettevõtte juures see, et ideid saab igal hetkel välja käia, ühiselt arutada ja kiiresti katsetada. Ei pea ootama mitut koosolekut või läbima pikka otsustusahelat, et mõne mõttega edasi liikuda.
Muidugi ei ole väikese ettevõtte kasvatamine alati lihtne ning ka GreenDice’il on olnud keerulisemaid aegu. Aga mulle tundub, et just missioon on see, mis inimesi edasi viib. Kui tead, et sinu töö loob päriselt väärtust nii inimestele kui ka keskkonnale, on palju lihtsam pingutada ka keerulisematel hetkedel.
Mis on sind uue töö juures seni kõige enam üllatanud või rõõmustanud?
Kõige rohkem on mind üllatanud see, kui erinevad võivad olla Eesti koolide digivõimalused.
Mina käisin Tallinna kesklinnas koolis, kus arvutiklassid, iPadid ja mobiilsed arvutiklassid olid täiesti tavaline osa koolielust. Meil oli igal õpilasel kooli e-posti aadress ning digitaalsed süsteemid olid igapäevase õppetöö loomulik osa.
Arvasin üsna naiivselt, et nii on igas Eesti koolis.
GreenDice’is töötades olen aga aru saanud, et tegelikkus võib olla hoopis teistsugune. Mõnes koolis ei ole küsimus ainult seadmete puuduses, vaid ka selles, et puuduvad toimivad digitaalsed süsteemid ja võimalused neid igapäevaselt kasutada.
See pani mind mõistma, kui palju sõltub noore digipädevus keskkonnast, kuhu ta on sündinud või kus ta koolis käib. Kui ühel noorel on juba algklassidest saadik võimalus tehnoloogiat igapäevaselt kasutada, aga teisel mitte, siis ei alusta nad hiljem tööturul või ülikoolis sugugi võrdselt stardipositsioonilt.
Samas on see teadmine ka väga motiveeriv. See näitab, kui palju on meil veel võimalik ära teha.
Mis sind väljaspool tööd inspireerib ja millega tegeled vabal ajal?
Mind inspireerib kõige rohkem loodus ja teadmine, kui väike on inimene selle kõrval.
Olen aastaid tegelenud erinevate veespordialadega, sealhulgas purjelauasõidu ja lohesurfiga. Need spordialad on mulle õpetanud üht väga olulist asja: looduse vastu ei saa võidelda, sellega tuleb koostööd teha. Tuult ei saa enda tahtmise järgi muuta, aga saad õppida seda enda kasuks kasutama.
Viimastel aastatel olen rohkem tegelenud veelauasõiduga. Enne Swedbanki tööle asumist töötasin mitu suve ka veelauainstruktorina.
Üks asi, mis mulle selle töö juures tohutult meeldis, oli õpetamine. Mind teeb siiani meeletult rõõmsaks see hetk, kui saan kellelegi mõne uue oskuse kasvõi paari minutiga selgeks õpetada. Näha, kuidas inimene alguses kahtleb endas, aga natukese aja pärast juba õnnestumisest särab, on lihtsalt äge.
Arvan, et see on ka üks põhjus, miks mulle GreenDice’is haridusprojektidega tegelemine nii hästi sobib. Mulle meeldib näha, kuidas uued teadmised ja oskused annavad inimestele enesekindlust ning avavad uusi võimalusi.
Kui sa saaksid anda ühe lihtsa nipi, kuidas keegi saaks oma digitaalset jalajälge vähendada, siis mis see oleks?
Minu soovitus on lihtne: kasuta oma seadmeid võimalikult kaua.
Digitaalsest jalajäljest rääkides mõtleme sageli pilveteenustele, e-kirjadele või internetikasutusele, aga unustame ära, et ka seadmete tootmisel on suur keskkonnamõju. Uue arvuti või telefoni valmistamiseks on vaja toorainet, energiat ja vett.
Seetõttu on üks mõjusamaid valikuid pikendada juba olemasoleva seadme eluiga. Kui arvuti muutub aeglaseks, ei tähenda see automaatselt, et vajad uut. Vahel piisab hooldusest, tarkvara korrastamisest või mõne komponendi vahetamisest.
Ja kui sul on uut seadet tõesti vaja, siis tasub kaaluda kvaliteetset kasutatud või taastatud seadet.
Mulle meeldib põhimõte „vähem on rohkem“. Püüan seda ka ise igapäevaelus järgida. Väldin emotsioonioste, eelistan kvaliteeti kvantiteedile ja olen avastanud, et mida vähem ebavajalikke asju mul on, seda kergem on ka endal olla.
Kestlikkus ei pea tähendama keerulisi reegleid või pidevat millestki loobumist. Vahel piisab lihtsalt sellest, kui kasutame juba olemasolevaid asju targemalt.